Tulemas on ökofestival, mille eesmärk on tuua keskkonnateemad laiema ringkonna ette. Kavas on töötoad ja vestlusringid, tutvuda saab alternatiivset haridust pakkuvate koolidega, oodata on mitmeid loodusest inspireeritud muusikuid, kes laulavad nii maast kui metsast. Veedame kaks unustamatut päeva külastades hiide, istudes lõkke ümber ja tantsides mõnusa muusika saatel. Oodatud on nii ökovõõrad kui ökohuvilised!
Festivali kolm põhisammast on HARIDUS, PERMAKULTUUR JA MUUSIKA
Ivantšai – Põdrakanepi lehtede fermenteerimine 1.5h
Teooria: Põdrakanepi leiukohad, arengufaasid, kasutamine toidulaual/tervise turgutajana, 45min Valmis tee joomine
Praktiline: Põdrakanepi lehtede fermenteeimine.
Väekad metsikud- ja kultuurtaimed – Kõik söögiks 1.5h
Teooria: Metsikud ja kultuur söögitaimed. Süüa saab kõike taimset kurkidest kuusekäbideni. Avame silmaringi milliseid taimi ja taimeosasid saab kasutada sest palju jäänud märkamatuks. Näiteks visatakse minema peedi ja porgndi lehtesid, küüslaugu õisikuid ja lehed, harvendamisel ülejäävad väikesed redised jpm.
Maitseme siirupeid, hapendisi, kuivatisi.
Väekad metsikud- ja kultuurtaimed – Hapendamine 1.5h
Teooria: Hapendamine üldiselt. Milliseid taimi on praegu hea purki panna?
Praktiline: Hapendamine. Paneme saadaval olevad taimed purki. Köögiviljad, lehtpeedi varred, ohakas ja muud huvitavat
Kaks kolli – palju pille – improvisatisoon – koosloomine koos publikuga. Olete tere-tulnud!
Ilona Maria on kunstnik, muusik ja rändur. Tema põhiinstrumendiks on šamaanitrumm ja hääl. Tema hingelaulust kostub põhjamaist joigu, virmaliste väge ja maaema armastust. Helirännakuid on ta läbi viinud üle Eesti mitmekümneid, varem Helirännak X Sound Journey nime alt. Lisaks on ta läbi viinud juturinge, trummiringe, tseremooniaid ning muid hinge kosutavaid üritusi. Kakaod peab ta pühaks ning on ühenduses kakaovaimu tervendava väega. Kakao tseremoonial toetab šamaanitrumm ja ühiselt laulmine südamete avanemist. Oled südamest oodatud!
Jüri Metssalu on ajaloolane ja pärimuspaikade uurija, kes teeb tänavu välitöid ka Mõisamaa ümbruses. Õpitoas kõneleb ta pühapaikade ajaloost ja pärimusest ning ühtaegu ka sellest, kuidas loodus ja pühakohad on tähtsad meile ennekõike just praegu, tänases päevas. Selgub, et ajaloolisus ei olegi alati nii oluline. Pärimus juhatab meid looduse juurde, kuid suhte loodusega loome meie praegu vaba ja voolava vaimuga. Loengu järel läheme maastikule ja suhtleme Mõisamaa Hiiemäega.
Eesti haridusmaastikul on vallandunud tõeline loovus ja katsetamine, seda nii kogukondlikes erakoolides kui ka mitmetes omavalitsuste ja riigi koolides. Eesti haridusstrateegia 2035 raames alanud diskussioon puudutabki mitmeid uue õpikäsitluse sõlmpunkte – isiklikku õpiteekonda, vabaduse ja vastutuse vahekorda, osalevaid õpivorme ja palju muud.
Samas on järjest teravamaks küsimuseks kujunemas kaasaja vajadustele vastava ning terve ja õnneliku noore inimese arengut soodustava keskkonna loomine – seda nii füüsilisel kui vaimsel tasandil.
Lisaks on Eestis arvestatav hulk väga erineva suuruse ja õpikäsitlusega koole, mis võimaldab juba kogemuse jagamist ning lastele, vanematele ja õpetajatele võimalikult sobivate ja inspireerivate koolide arendamist.
Kõike seda on plaanis jagada festivali Elu5 haridusosas 3.-4. augustil Mõisamaa Ökokeskuses ning kuigi põhipäevaks on laupäev, 3. august, soovitame festivalil osaleda täies ulatuses. Praktilise väljundina koondame haridusarutelude tulemused ühiseks pöördumiseks Eesti haridus- jateadusstrateegia 2035 sisendiks!
Olen viimased 25 aastat teadlikult püüdnud aru saada loodusest, inimesest ja evolutsioonist. Sellel teekonnal olen õppinud Tartu Ülikoolis bioloogiat, arendanud Eestimaa Looduse Fondi, vaimustunud Elisabet Sahtourise suurepärasest evolutsiooni loost ehk raamatust “Maailmatants”, mille koos kaaslastega ka eesti keelde tõlkisin ja sel teemal ka hulga loenguid pidanud. Olen üks ökokogukondade liikumise ja Gaia haridusprogrammi Eestisse toojatest ja siin juurutajatest. Olen õppinud ja läbi viinud palju grupiprotsesse, eelkõige avatud ruumi meetodil, aga lähtudes ka põlisrahvaste tavadest ja viimase aja loovjuhtimise meetoditest.
Permakultuur (ehk jätkuloomine) on inimasustuse ja põllumajanduse kavandamise viis, mis jäljendab looduses leiduvaid mustreid. See põhineb pigem asjade omavahelisel suhestumisel ja ökoloogial, kui rangetel bioloogilistel kaalutlustel, mis on tänapäeva põllumajanduse aluseks.
Permakultuuri eesmärgiks on luua stabiilne ja tootlik süsteem, mis kataks inimeste vajadusi. See on kavandamise süsteem, kus iga element toetab ja varustab teisi elemente ning mille lõppeesmärgiks on praktiliselt isetoimivad süsteemid, millesse inimesed sobituvad loomuliku osana.
Üritust aitab korraldada
