02. – 04. augustil 2019 toimus ökofestival, mille eesmärk oli tuua keskkonnateemad laiema ringkonna ette. Kavas olid töötoad ja vestlusringid, tutvuda sai alternatiivset haridust pakkuvate koolidega ning mitmeid loodusest inspireeritud muusikuid, kes laulavad nii maast kui metsast. Veetsime kaks unustamatut päeva külastades hiide, istudes lõkke ümber ja tantsides mõnusa muusika saatel.
Festivali kolm põhisammast oli HARIDUS, PERMAKULTUUR JA MUUSIKA
Eesti haridusmaastikul on vallandunud tõeline loovus ja katsetamine, seda nii kogukondlikes erakoolides kui ka mitmetes omavalitsuste ja riigi koolides. Eesti haridusstrateegia 2035 raames alanud diskussioon puudutabki mitmeid uue õpikäsitluse sõlmpunkte – isiklikku õpiteekonda, vabaduse ja vastutuse vahekorda, osalevaid õpivorme ja palju muud.
Samas on järjest teravamaks küsimuseks kujunemas kaasaja vajadustele vastava ning terve ja õnneliku noore inimese arengut soodustava keskkonna loomine – seda nii füüsilisel kui vaimsel tasandil.
Lisaks on Eestis arvestatav hulk väga erineva suuruse ja õpikäsitlusega koole, mis võimaldab juba kogemuse jagamist ning lastele, vanematele ja õpetajatele võimalikult sobivate ja inspireerivate koolide arendamist.
Kõike seda on plaanis jagada festivali Elu5 haridusosas 3.-4. augustil Mõisamaa Ökokeskuses ning kuigi põhipäevaks on laupäev, 3. august, soovitame festivalil osaleda täies ulatuses. Praktilise väljundina koondame haridusarutelude tulemused ühiseks pöördumiseks Eesti haridus- jateadusstrateegia 2035 sisendiks!
Olen viimased 25 aastat teadlikult püüdnud aru saada loodusest, inimesest ja evolutsioonist. Sellel teekonnal olen õppinud Tartu Ülikoolis bioloogiat, arendanud Eestimaa Looduse Fondi, vaimustunud Elisabet Sahtourise suurepärasest evolutsiooni loost ehk raamatust “Maailmatants”, mille koos kaaslastega ka eesti keelde tõlkisin ja sel teemal ka hulga loenguid pidanud. Olen üks ökokogukondade liikumise ja Gaia haridusprogrammi Eestisse toojatest ja siin juurutajatest. Olen õppinud ja läbi viinud palju grupiprotsesse, eelkõige avatud ruumi meetodil, aga lähtudes ka põlisrahvaste tavadest ja viimase aja loovjuhtimise meetoditest.
Permakultuur (ehk jätkuloomine) on inimasustuse ja põllumajanduse kavandamise viis, mis jäljendab looduses leiduvaid mustreid. See põhineb pigem asjade omavahelisel suhestumisel ja ökoloogial, kui rangetel bioloogilistel kaalutlustel, mis on tänapäeva põllumajanduse aluseks.
Permakultuuri eesmärgiks on luua stabiilne ja tootlik süsteem, mis kataks inimeste vajadusi. See on kavandamise süsteem, kus iga element toetab ja varustab teisi elemente ning mille lõppeesmärgiks on praktiliselt isetoimivad süsteemid, millesse inimesed sobituvad loomuliku osana.
Üritust aitab korraldada
